Hindamise mõisted

Exit

Question 1 of 1

  Time Left


0
561612
0
600
block

Vii kokku hindamise alased mõisted ja nende definitsioonid

Match the text (click and drag)   

(0/0)




Match the text

Autentne hindamine (authentic assessment)

Enesehindamine (self-assessment)

Eristav hindamine (grading, marking)

Hindamine (assessment, marking, grading)

Hindamiskriteeriumid (assessment criteria)

Hindamismeetod (assessment method)

Võrdlushindamine (norm-referenced assessment)

Väljundipõhine õpe (outcome-based learning process)

Väljundipõhine õppekava (outcome-based curriculum)

Mitteeristav hindamine (pass or fail assessment)

Tervikhindamine (holistic assessment)

Vastastikhindamine (peer assessment)

Õpiväljundid (learning outcomes)

Click and drag

on õppijakesksest fookusest lähtuvalt üles ehitatud eesmärgistatud õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku kujundamise plaan.

on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimum- ehk baastasemel. Õpiväljundite saavutamise üle otsustatakse hindamise abil.

on selline hindamine, kus õpiväljundite hindamisel kasutatakse tegelikule elule võimalikult sarnast situatsiooni. Autentsuse tagab omandatud pädevuste aktiivne demonstreerimine. Näiteks hindamismeetodina on lennukijuhtimise kirjeldamisest autentsem lennuki juhtimine simulaatoriga, kõige autentsem aga tõeline lennuki juhtimine.

Õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste oman¬datuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.

ehk hindamisjuhised kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. Hindamiskri¬teeriumid jagunevad hinde- ja lävendikriteeriumideks.

Õppijakesksele lähenemisele tuginev õppekava eesmärgistamine ja õppetegevuse korraldamine, milles põhitähelepanu on hinnatavatel õpiväljunditel, mille õppija peaks õppeprotsessi tulemusena saavutama.

on hindamismeetodi abil õppijapoolne oma pädevuste võrdlemine kavandatud õpiväljunditega. Enesehindamine toimub hindamiskriteeriumide põhjal.

on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis. Hindamismeetodi valikul tuleb lähtuda õpiväljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata. Hindamismeetodi juurde määratletakse hindamiskriteeriumid.

Selle hindamise puhul määratakse tase, millele vastamise või mille ületamise korral hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud“.

Selle hindamise puhul määratakse õpiväljundite saavutatuse tase tähelise või numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on Eesti kõrgharidussüsteemis 5 positiivset hinnet ja üks negatiivne. Eristava hindamise puhul määratletakse hindamismeetodi juurde hindamiskritee-riumid hindekriteeriumide vormis.

on hindamismeetodi abil kaasõppija pädevuste võrdlemine kavandatud õpiväljunditega. Vastastikhindamine toimub hindamiskriteeriumide põhjal.

Selle hindamise puhul arvestatakse terviktulemust enam kui osade summat. Osade summa hindamise korral on tegu analüütilise lähenemisega hindamisele.

Hindamisel kujuneb õppijate õpitulemus ehk hinne sõltuvalt sellest, millised on nende pädevused, võrreldes teiste sama õppeainet läbivate õppijate pädevustega.